Juba iidsest ajast on saun mänginud suurt osa eestlaste, eriti maarahva elus. Nii räägitakse saunast paljudes eesti muistendites, vanasõnades ning ka rahvaeeposes “Kalevipoeg”. Oli ju vanadel eestlastel püha hiie kõrval saun väga austatud paik. Saun ei olnud ainult ihuharimise koht, saun aitas pehmitada raskest tööst vaevatud lihaseid ja paraneda tõbedest ning oli seega raviasutuseks. Enamasti sündis inimene saunas, sageli saadeti ta sealt ka viimsele teekonnale.
Tänapäeval, teaduse ja tehnika võidukäigu ja kiire elurütmi ajal pole saun põrmugi kaotanud oma tähtsust, isegi vastupidi — leiab uusi sõpru. Ainult sauna olemus ja funktsioonid on mõnevõrra muutunud. Leilisaun on levinud peaaegu üle terve maailma, kusjuures paljudes kohtades tuntakse leilisaunana just soome sauna. Eriti populariseeris soome sauna Berliinis 1936. a. olümpiamängude ajal soomlaste näidissaun.
Sauna toime organismile on väga keerukas. Sauna uurivad paljude maade teadlased ja saunateadus täieneb üha.
Sauna mõju tervisele.
Leiliruumis hukkub enamik haigust tekitavaid mikroobe, nahapoorid avanevad ja nahk puhastub. Suureneb vastupanu külmetushaigustele. Saun treenib nii veresooni kui südamelihast (välja arvatud vererõhuhaigetel). Paraneb hingamisteede verevarustus. Kiireneb neerude tegevus, hiljem eritub hulk vedelikku higina ning neerud saavad puhata. Paraneb enesetunne ja tuju, tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset kehalist koormust.
Kõige levinum saunaviht on kaseviht, millel on väga meeldiv lõhn. Vahelduseks võib ka kasutada tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa ja mustasõstra okstest tehtud vihtasid ning eukalüptivihta.
Viha sidumise ajal võib vahele panna ka mitmesuguseid lõhnataimi nagu näiteks melissi, piparmünti, salveid, naistenõgest, sookailu, palderjani jt. Läbi aegade on kasutatud ka kadaka- ja nõgesevihta. Pärast 10-minutilist kuumas vees leotamist ei tee viht enam valu: kadaka okkad pehmenevad. Nõgese kõrvetav mõju on kadunud juba ühekordse kuuma vette kastmise järel. Paljudele meeldib värskelt tehtud viht ja sellega kaasnev aroom viheldes. Kuna värsket vihta pole võimalik aastaläbi meie tingimustes saada, siis nupukamad on viha pärast valmistamist külmutanud. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, umbes 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüpti vihtasid. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud ka kunstvihad.
Infrapunasauna põhiliseks erinevuseks võrreldes tavasaunaga on madalam temperatuur – 45-60 °C.
Infrasauna kasutamisel erituva higi hulk on ligi poole võrra ja toksiliste ainete hulk kolm korda suurem kui tavasaunas, sest kudesid soojendatakse sügavamalt ning saunalise soojendajaks ei ole seejuures mitte õhk, vaid otsene infrakiirgus. Sauna küttekeha on madala sageduse ja suurema lainepikkusega. Vaid viiendik selle energiast kulub õhu soojendamiseks, ülejäänut kasutatakse soojuse sügavale kudedesse transportimiseks ja säilitamiseks.
Soojus jõuab umbes 4 cm kaugusele kudedesse ning aitab vabastada ja väljutada erinevaid mürgiseid aineid: nii koormusega tekkinud ainevahetusjääke, toidu, alkoholi ja suitsetamisega organismi sattunud toksiine, väsimust ja halba enesetunnet põhjustavaid raskemetalle, rasvu ja kolesterooli ning teisi mürgiseid ühendeid.
Sauna kasutamise kosmetoloogilisteks aspektideks on naha puhastumine ja jume paranemine surnud rakkude eemaldumise, verevarustuse paranemise ja pooride avanemise tõttu, paljude nahahaiguste, sealhulgas akne, ekseemide, psoriaasi ja kõõma taandumine, kortsude ja armide, ka veenilaiendite vähenemine, põletuste ja haavandite leevenemine. Et pooletunnine seanss põletab umbes 600-2400 kalorit, on saunas käimine tõhusaks abiks võitluses tselluliidi ning liigse kehakaalu vastu.